Krooniline keskmine kõrvapõletik
Kirjeldus
Krooniline keskmine kõrvapõletik on pikaajaline vidurinise kõrva põletik, mida iseloomustab pidev või korduv põletik ning eritiste kogunemine. See võib põhjustada kuulmise halvenemist ja teisi tõsiseid terviseprobleeme, mistõttu õigeaegne diagnostika ja ravi on väga olulised.
Krooniline keskmine kõrvapõletik (lühendatult KKÕP) on põletikuline seisund, mis kahjustab vidurinise kõrva struktuure – eeskõtt trummi ja väikeseid luukese (kuulmisluid), mis edastavad heli. Erinevalt ägedast vormist, mis kestab lühikest aega, kestab krooniline vorm tavaliselt üle kolme kuu ning on seotud trummi katkestusega ja püsiva perforatsiooniga. See viib pideva või korduva eritiste eritumiseni, mida nimetatakse väljavooluks. Põletikuline protsess võib kahjustada luustruktuure (nt kuulmisluid või mastoidi luud) ja lõplikult halvendada kuulmist. Krooniline keskmine kõrvapõletik võib olla kas suletud (muuke) või avatud (mesoke) tüüpi, olenevalt sellest, kas trumm on perforatsioonita või on selles auk.
- Püsiv või korduv kõrvavalus, mis võib olla mõõdukast tugevani.
- Kõrvast eritiste (väljavoolu) eritumine, mis võib olla nii vedel kui ka põiepõline või isegi verega segunenud.
- Kuulmise halvenemine või kurdumine kahjustatud kõrvas, mis võib ajapikku süveneda.
- Kõrva täisolekutunne või raskustunne.
- Harva esinev kerge palavik.
- Peavalu või näo piirkonna ebamugavustunne.
- Helikõrguse moonutus (timpanoskleerosi korral).
- Hingamisteede ülemiste infektsioonide sagedas kordumine.
- Sage infektsioonide kordumine.
- Kõrva tagumise osa luu (mastoidi) põletik (mastoidiit).
- Sisekõrva kaasamine (labürintiit), mis võib põhjustada pearinglust või tasakaalutust.
- Harva – põletiku levimine ajukoorele või ajukelmesse (nt abstsess), mis on eluohtlik.
Krooniline keskmine kõrvapõletik ei põhjustata tavaliselt üksikust tegurist, vaid on tulemus pikaajalisest protsessist. Peamised põhjused ja riskitegurid hõlmavad:
- Korduvad ägedad kõrvapõletikud: Mittepiisavalt ravitud või sage äge keskmine kõrvapõletik (eriti lastel) võib muutuda krooniliseks.
- Eustachi toru düsfunktsioon: See toru ühendab kõrvaõõnt ja neelu. Kui see ei toimi korralikult (näiteks allergia, krooniline sinusoid või suurenenud kolmandad mandlid tõttu), koguneb vidurinisse kõrva vedelikku, mis soodustab infektsiooni.
- Trummi perforatsioon: Igasugune trauma või äge põletik, mis tekitab trummis püsiva augu, võimaldab bakteritel ja viirustel kergemini siseneda.
- Bakteriaalsed infektsioonid: Tavalisemad patogeenid on *Pseudomonas aeruginosa* ja *Staphylococcus aureus*, aga ka miks-infektsioonid.
- Anatoomilised tegurid: Kõrva struktuuride loomupärane eripära.
- Genetika ja perekondlik kalduvus.
- Keskkonna- ja elustiilitegurid: Passiivne või aktiivne suitsetamine, tihe kokkupuude lastete lastega (nt pärsikute käes), suur õhuniiskus.
- Immuunpuudulikkus või süsteemsed haigused (nt tsüstiline fibroos, kõhrpõletik).
Kroonilise keskmise kõrvapõletiku diagnoosimiseks teeb arst kliinilise uuringu ja vajadusel lisauuringuid:
1. Anamnees ja sümptomite analüüs: Arst küsib haigusloo, sümptomite kestuse ja iseloomu kohta.
2. Otoskoopia: See on peamine meetod. Arst uurib spetsiaalse seadmega (otoskoobiga) trummi ja välise kuulmiskäiku. Otsitakse perforatsiooni, eritiseid, polüüpe või muid muutusi.
3. Kuulmise uuring (audiomeetria): Määrab kindlaks kuulmiskadu tüübi ja ulatuse (juhtivuse või segatüüpi kadu).
4. Trummi liikuvuse uuring (tümpanomeetria): Hindab vidurinise kõrva rõhku ja trummi liikuvust.
5. Eritise bakteriologiline analüüs: Võetakse väljavoolu proov, et tuvastada patogeen ja määrata tundlikkus antibiootikumidele.
6. Pildiuuringud: Röntgen, arvutitomograafia (KT) või magnetresonantstomograafia (MRT) võivad olla vajalikud, kui kahtlustatakse tüsistusi (nt mastoidiiti, luukahjustust, abstsessi). KT on eriti oluline enne kirurgilist ravi, et hinnata luu seisundit.
Kroonilise keskmise kõrvapõletiku ravi on kompleksne ja sõltub haiguse vormist, raskusastmest ja patsiendi vanusest. Eesmärgid on kontrollida infektsiooni, taastada kuulmine, sulgeda trummi auk ja vältida tüsistusi.
- Konservatiivne (mittekirurgiline) ravi: Kasutatakse sageli esmaseks infektsiooni kontrolliks. See hõlmab kohalikke antibiootikumipõhiseid tilgandeid (nt tsiprofloksatsiini või gentamütsiiniga), mida tilgutakse ettevaatlikult puhastatud kõrva. Suusisesed antibiootikumid määratakse harvem, kui infektsioon on laienenud. Regulaarne kõrva puhastamine eritistest on oluline.
- Kirurgiline ravi: See on sageli põhiline meetod, eriti püsiva perforatsiooni või kuulmiskadu korral. Peamised operatsioonid on tümpanoplastika (trummi perforatsiooni sulgemine või trummi rekonstrueerimine), mastoididektomia (põletikust kahjustatud luu eemaldamine) või nende kombinatsioon. Kirurgia taastab tavaliselt kõrva anatoomia, sulgeb perforatsiooni ja parandab kuulmist.
- Hügieenilised ja elustiili meetmed: Oluline on hoiduda veest kõrvade sattumisest (nt ujumisel), mitte puhastada kõrva sügavalt ja vältida suitsu. Ravida tuleb ka põhilisi põhjuseid (nt allergiat, infektsioone ülemistes hingamisteedes).
Oluline on konsulteerida otorinolüngoloogi (kõrva-nina-kurguarstiga) järgmistel juhtudel:
- Kõrvaeritiste (väljavoolu) esinemine, mis kestab kauem kui paar päeva või kordub sageli.
- Püsiv kuulmislangus ühes või mõlemas kõrvas.
- Püsiv või korduv kõrvavalu, eriti kui see kaasneb palavikuga.
- Järsk kuulmise halvenemine või kõrvakohus.
- Tasakaalutuse, pearingluse või näo närvi halvatuse ilmnemine – need võivad olla tüsistuste märgid ja nõuavad ERI KIIRELT meditsiinilist abi.
- Kui äge kõrvapõletik ei parane tavalise ravi korral 48-72 tunni jooksul.
Kroonilise keskmise kõrvapõletiku puhul on regulaarne arsti jälgimine oluline haiguse kontrollimiseks ja tüsistuste ennetamiseks.